TUSAGASSIUUTINUT NALUNAARUT

Amerikamiut aningaasaatilissuit nunatsinni aatsitassanut soqutiginninnerannut paasissutissaq ammasoq.

Aatsitassanut inatsisit maanna atuuttut tassaapput inunnut inuussutissarsiutinut, pinngortitamullu ajoqusiinnginnissamik siunertaqartut; illersuisut, tamanna nunani pisuuni ilinniarfigineqarsinnaasoq, tassami maannakkut nunarsuatsinni  inissisimanerput eqqarsaatigalugu nunarsuup aserorterneqartuarnerata kingunerisaanik kingulissagut siooranartumi inisisimalernikuusut nalunngilagut, nunarsuarmi nunat pisuut pissaanilissuarnik taaneqartartut nunani ineriartortitsiffiusariaqartuni aatsitassaataanik piiaallutik aserorterisarnerat inunnut najugaqavissunut iluaqutaavallaanngitsumik kinguneqartartut ilisimalereersimavagut.

Inatsisit atuuttut qinikkanit attanneqaannarunik pitsaanerpaajusut politikkerit amerlanerit ilisimalereersimavaat, Kalaallit Nunaat tassaavoq nunarsuarmi minguinnersat ilaattut avatangiisilik tamannalu nunarsuarmi aningaasaatilissuit, oqartussaasullu allat pingaartillugu ataqqisariaqarpaat, uaguinnarmi maani nunarsuarmi atuisuunaviannginnatta kingulissagut aamma eqqarsaatigissallugit pisussaaffeqaratta.

Kalaallit inuiaat inooriaaseraarput pinngortitaq avatangiiserlu ataqqilluinnarlugit inooriaaseqarnerput, nunarsuarput eqqortumik pissuseqarfigigutsigu nunarsuatta aamma eqqortumik pissuseqarfigissammatigut, piniagassat nerisassagut nunamit, imartartinniillu pissarsiarisinnaasagut atorluarpagut ingattaallugilli atuiffiginagit, silaannarput minguissusilik imerpullu minguissusilik inuulluaatitta ilagilluinnarpaat.

Aningaasaliinniartunullu tamanut oqaatigerusunnartoq, paasitikkusunnartoq tassaavoq Kalaallit Inuiaqatigiit tassaammata Nunarsuup pissarititaanik uumassusilinnik annertuumik inuuniuteqarlutik, qangarsuaaniilli nunarsuatsinnut mianerinnillutik ataqqinnillutillu inooriaaseqartugut, tamannalu aallaavigalugu nunatsinni inatsisiliorluta ingerlatsinikuuvugut.

Aningaasaatilissuarnut qinnutigaarput Kalaallit inuiaqatigiit inooriaasiat ataqqilluinnarlugu inatsisigut malillugit aningaasaliiniarunik eqqarsarluaqqaassasut Kalaallit nunaat tassaavoq Nunarsuatsinni minguinersat ilaat, tamannalu attallugulu annertusartariaqarparput.

Aatsitassarsiorniarlusi soqutiginnittunut tamanut aningassaliiniarussi inatsit atuuttut misissorluaaqqaarisigit, taassumap saniatigut inuiaat nunaminertap aatsitassarsiorniarfiusup eqqaani najugaqartut isumaat paasiniaqqaarisigit, imaanngitsoq suliffeqarfiit aatsitassarsiorniartut kisiisa oqaloqatigigussigit naammappoq, imaasinnaavormi nunaminertat naalakkersuinikkut siornatigulli tunniussuuneqarsimasut najugaqavissunit isumaqatigineqanngitsut, taakkununngalu aningaasaliiniarussi isumaqarpoq aningaasaliinersi asuliinnariaannaasoq.

Aningaasaliiffigissallugit piukkunnarsinnaasut tassaapput aatsitassarsiorfiit qinngornernik ulorianartunik akoqanngitsut, inoqarfinnut ungasissumiitsut taamaaliornikkut qulakkiisavarsi Kalaallinut inuiannut, inuussutissarsiutinullu allanut akornusiinginnissarsi.

Pitsaanerpaamilli aningaasaleerusukkussi isumassarsialatsialaassaaq piujuarsinnaasunut anigaasaliigussi, nunarsuarmi imermik amigaateqarneq annertooq piuvoq imerlu kuuginnartoq minguissuseqarluartoq Kalaallit Nunaanni nassaassaavoq, taakku saniatigut nukissiuutitsigut minguitsumik annertuumik pilersitsisoqarsinnaavoq erngup nukinga, anorip nukinga nukissarissallugit piukkunnaatillit annertuumik periarfissaqarfiupput.

Nunarsuup inuit atuipilunnerisa, nunat pisuujusut nunanik ineriartortitassanut aatsitassanik piiaaffeqartarneri misilittagaqarfiusut, Kalaallit Nunaanni ilinniarfigalugit malinnaaffigaagut, Kalaallit Nunaat nunarsuup minguitsunngorsarneqarnissaannut suleqataarusuppoq, tamanna isumaqanngilaq Kalaallit Nunaata nunat ineriartortinneqartariaqartut allat assigalugit suut tamaasa pilliutigalugit aningaasannanniartut, Kalaallit tassaapput nunarsuarmi aserorterinerup isumaa tassaasoq inuuniarnikkut suli annerusumik ajornartorsiulernermik kinguneqartussaq, nunarsuarput ataasiinnaasoq mianerisariaqaripput asuli teqeqqut tamaviisa aserorteriffigigutigit kingulissatta inuussutigisinnaasaannik annikillissaanermik isumaqartoq. Taamaammat aningaasaliisartunut tamavinnut ersarissumik eqqarsaatigeqqaaqquarput Kalaallit Nunaanni aningaasaliiniarussi Inatsisit atuuttut, inuiaqatigiit inooriaasiat tamakkiisumik ataqqilluinnarlugit pissusilersortariaqarnersi. Aningaasat pisariaqartippagut taamaattorli nalungeqqissaarparput qaquguluunniit aningaasaq nerisinnaalinngisaannassagipput.

Tusagassiarineqarpoq Amerikamiut aningaasaatilissuup Narsami aamma angalasimanera. Narsami najugaqartut arlallit takusimavaat Kuannersuarni aatsitassarsiornianit ingiallorteqarluni inuit angalaartut, uggornartua unaavoq anigaasaatilissuit Narsami innuttaasunut annerusumik isumaanik tusassallutik soqutiginnissimannginnerat, taamaaliorsimagunimmi paasissagaluarpaat suna pissutigalugu Nunaqavissut Kuannersuarni aatsitassarsioqqusinnginnersut, paaseqatigiissutigereersimassagaluarlugulu Kuannersuarni aatsitassarsiorniarneq tassaasoq ilisimasat aallaavigilluinnarlugit akerlerineqartoq, taakkununngalu aningaasaliinnissaq orniginartuunngitsoq inuiaqatigiit isumaat ataqqigaaani.

Kalaallit nunaanni ilisimasariaqakkagut naammattut pigaagut tassalu Kuanersuit aatsitassarsiorfigineqalissappat nunatsinnut annertuumik annaasaqaataaginnasasoq ilisimavarput, ammarneqassagunilu pinngortitaq avatangiiseq inuit inuussutissarsiuteqartullu allat tamaviisa akornuserlugillu suujunnaarsissammassuk Kalaallit eqqarsartaasitsinni tunngaviusorujussuarmik pingaartitagut suut tamaasa akigissallugit pissutissaqanngilagut, Kuannersuit aatsitassarsiorfiussanngilaq tamannalu qinikkat, inuiaqatigiillu amerlanerussuteqangaartut isumaqatigalugu attappaat, piareersimavugut allanut piujuartinneqarsinnaasunut aningaasaliinnissamut oqaloqataassalluta.

Aningaasaliiniarussi inuiaat inatsisillu atuuttut, piujuartitsinermik inunnullu ataqqinninneq aallaavigigussigit tamatsinnut iluatitsinerussaaq.

Mariane Paviasen Jensen

Inatsisartuni ilaasortaq Inuit Ataqatigiit.