Torersumik pisariaqartitatsinnillu oqallissinnaavugut?
Nunatta namminersulivinnissaannut innuttaasut suleqataanissaat pingaaruteqarluinnartuusoq Inuit Ataqatigiinni isumaqarpugut.
Tunngaviusumik isumaqarpugut namminiilivinnissaq inuiaat taasinermikkut aalajangigassarigaat. Matumani aamma namminiilivinnermut tunngatillugu qanoq ataatsimoorussaqarsinnaanerput apeqqutaasorujussuuvoq, partiinillu tamanit namminiilivinnissarput oqarluartaarutaannaassanngippat inuiaqatigiit peqatigalugit oqallinnissaq pingaaruteqarluinnarpoq.
Taamaammat Inuit Ataqatigiinni isumaqarpugut namminiilivinnissatsinnut pilersaarummik partiit inuiaqatigiillu piaartumik suleqatigiissuteqartariaqartut. Nunatsinnut iluaqutaanngilaq partiit ataasiakkaarlutik naalagaaffimmut isumaqatiginninniarnissap qanoq ingerlanneqassanersoq avammut oqariartuuteqarnerat, uatsinnulli inuiaat kalaallinut naalagaaffimmut isumaqatiginninniarfissatsinnut ataatsimoorussaqarnikkut isumaqatiginninniarnermi tunuliaqutaqarluartumik nukittunerpaamillu isumaqatiginninniassutissaqarnissarput partiit tamarmik akisussaaffigigaat soqutigilluinnartaraallu isumaqarluta.
Namminiilivinnissatsinnullu apeqqutit akissutissarsiffigisariaqartut pingaarutillit ilaat makkupput; qanoq iliornikkut aningaasartuutit annikillissasavagut inuiaat ullumikkut atugaaniit ajornerulersitsigata namminiilivinnissatsinnut? Illersornissakkut nunattalu nakkutigineqarneranut tunngatillugu qanoq iliorluta naammassissavarput? Eqqartuusiveqarnikkut, politeeqarnikkut, ilinniartitaanikkut, atuarfeqarnikkut, illersornissakkut, peqqinnissaqarfikkut, isumagisassarpassuit isumaginissaannut qanoq iliornikkut namminiilivinnisatsinnut aaqqissuusineq pitsaasoq aqqutigissavarput? Oqartussaaffiit Danskit nunaata maannamut aqutai, uagutsinnut tulluartumik aaqqissuussiffigalugit oqartussaaffigilernissaannut pilersaaruteqartariaqarpugut.
Minnerunngitsumillu aningaasarsiorfissat ernumananngitsutigut suut aqqutigissavagut? Aalisakkat iluaqutigaagut, aatsitassat isumalluutigaagut taakkuli toqqissisimanartumik isumalluutigiuarneqarsinnaanngillat. Isumaliutissagut isumaliutigilluarlugit pilersaarusiortariaqarpugut.
Aatsaallu ilutsinni apeqqutit taakkua ataatsimoorulligit eqqartorutsigit siunnerfiliillitalu pitsaasumik alloriarsinnaavugut. Immitsinnut tikkuartuunnata immitsinnut nukittunerulersikkutta oqaloqatigiinneq alloriarnerlu inerititaqarfiusoq tikissavarput.
Nammineerneq tassaassanngilaq nerisassatigut nunanit allanit isumalluuteqarnikkut anguneqassasoq, tassaassanngilaq aatsitassarsiornianik isumalluuteqarluta ingerlanneqartussaasoq, tassaassaarli immitsinnut isumalluutigaluta napatinneq, allanimmi isumalluuteqarneq isumaqarnavianngilaq namminersorneq. Pisariaqartitarput tassaavoq Inuit Ataqatigiit isaannit; tamavitta akisussaaffimmik tiguseqatigiilluta pilersaarusiugassaq.
Oqallinneq torersuugili aatsaammi taamaaliornikkut paaseqatigiillutalu anguniagaqaqatigiinneq ingerlanneqarsinnaavoq, assortuukkuttami uparuartuullutalu ajugaasussaq tassatuaavoq nunat allat, nunatsinnik aqutserusuttut iluaqutissaat.
Manna iluatsillugu partiit siulittaasui kaammattorpakka apeqqut pingaarutilik pillugu partiit oqaloqatigiinnissaannik ujartueqqullugit. Inatsisartut ataatsimiititaliaata kisimi naammassisinnaanngilaa, § 21-ip atuutilersinneqarnissaa siunertaralugu aningaasaliineq akuerineqarpoq, tamannali isumaqarpoq partiit siuttuisa oqallinneq aamma tigusariaqaraat.
Mariane Paviasen Jensen
Politikkikkut oqaaqartartoq, Inuit Ataqatigit
