Ataqatigiinneq, assigiinngisitaarneq imminullu napatinneq

Inuit Ataqatigiit ukiut 40-liivugut. Parteerput sorlanitsinneqarmalli saamerliusutut anersaaqarluta tunngaveqarlutalu ineriartortuarsimavugut.

Aasianni Inuit Ataqatigiit novembarip 8-ni 1976 ataqatigiiffittut siullertut pilersinneqarmalli ukiut 40-t qaangiupput.

Inuit Ataqatigiit nunatta ineriartorneranut oqaluttuarisaaneranullu  malunnaatilimmik sunniuteqartuarsimavugut. 70-kkut qiteqqunneranni inuusuttut ataqatigiiffiattut suliniuteqarfittullu parteerput aallarnereerluni Namminersornerunerup eqqunneqarnerani nammineersinnaatitaaneq suli annertunerutikkumallugu akerliliinermit naalakkersuisooqatigiinnut 1983-mili peqataasalersimavugut. Inuit Ataqatigiit namminersornerup isumaqatiginninniutiginerani salliusunut issiaqataasimavugut nunattalu ukiuni kingullerni 40-ni ineriartorneranut annertuumik akisussaaqataalluta. Parteerput alliartortuarsimavoq, ataqatigiiffiit amerlinerisigut kommunenullu nunaqarfinnullu aqutsisunut Inatsisartunullu qinikkatigut amerliartornikkut. Folketingimut aamma namminerisatsinnik 2001-mili qinigaatitaqartuarsimavugut.

Tunngaviusumillu siunnerfivut politikkerpullu tunngaviusumik naleqartitariuarsimasatsinnit aallaaveqartuarsimapput.

Naligiinneq

Ukiuni tamani inuiaqatigiinni naligiinnerulernissaq partiitsinnit anguniarneqartuarsimavoq. Inuttut atukkatigut aningaasaqarnikkullu naligiinneruneq, anersaakkullu kultuurikkullu naligiinneruneq. Taama anguniagaqarnerput uninngisaannassaaq. Sunit tamanit salliutillugu inuiaqatigiit imminnut napatittut pilersikkusuppavut. Sumiluunniit najugaqaraanni naligiinnerusumik atugaqarneq pivarput ammillu qalipaataa suminngaanneernerlu apeqqutaatinnagu naligiimmik pineqarnissaq pivarput. Meeqqat tamakkivillugit toqqissisimallutik peroriartornissaat pivarput.

Inuiaqatigiit naligiinnerusut nunamik nukittunerusumik imminullu napatissinnaasumik pilersitsissasut upperaarput. Taamaammat politikkikkut meeqqat inuusuttullu siusissumik iliuuseqarfigineqartarnissaat anguniagariuarparput, ilaqutariit nukittuut, utoqqaat nuannaartut inoqativullu inuuniarnermikkut artorsartut malunnaatilimmik isumaginninnikkut isumassorneqarnissaat sulissutigiuarlugu.

Assigiinngisitaarneq

Inuit Ataqatigiit tunngaviusumik naleqartitavut assigiinngisitaarnermut assigiinngisitaarnerullu ataqqinneqarnissaanut tunngapput. Kalaallit kultuurerput aallaavigalugu, kultuurillu allanngoriartortuartuunera tunngavigalugu inuiaat ataatsimoortut, nutaaliorusuttut imminullu napatikkusuttut siuarsarniartuarsimavagut.

Arnat angutillu naligiisitaanissaat inuiaqatigiinnilu meeqqat kikkuugaluarunilluunniit kinaassutertik tulluusimaarutigalugu peroriartornissaat pingaartitarivarput. Pingaartitaraarputtaaq niviarsiaqqat nukiappiaqqallu suiaassusertik apeqqutaatinnagu naligiimmik naleqartinneqarnertik nalornissutiginngisaannassagaat angutillu arnallu inuusuttut assigiinngisitaartumik inooriaaseqarlutik, siuaaqatigisamik atoqateqartartuugunik, oqaatsit sorliit atugarigunikkit suminngaanneernertilluunniit apeqqutaatinnagu akuerineqarlutik inuusinnaassasut. Naleqartitat taakkua uatsinnut tunngaviulluinnarput.

Ilisarnaatigaarputtaaq kalaallit  kultuuritsinnik assigiinngisitaarnitsinnillu nukittorsaanissamut erseqqissumik politikkeqarnerput. Politikkitsinni meeqqat atuarfianni atuartuunermit inuusuttunullu ilinniarfinni kalaallisut oqaatsitsinnik salliutitsiuarnissaq nukittorsaanerpullu aamma ilisarnaatigaarput. Oqaatsinik ilinniarnissamut kaammattueqatigiinneq qitiutipparput. Tamatumani kinaassusersiornata illit uangalu kalaallit kultuuritsinnut peqataasuunerput takutinniartuarsimavarput.

Imminut napatinneq

Inuiaqatigiit imminnut napatittut, inuttut ataqqinassuseqarneq demokratiilu qitiutillugit siuariartornissamut aqqutitsinniitittuarpavut. Naalakkersuinikkut tunngaviusumik siunnerfitsinni ataatsimut isiginnittariaaseqarluta avatangiisitigut, inooqatigiinnikkut, kultuurikkut aningaasarsiornikkullu nammaqatigiisitsisumik piujuaannartitsinerup pilersinneqarnissaa siunniupparput.

Nalorninata pisuussutitsinnik uumassusillinnik uumaatsunillu atuinermi piujuaannartitsineq ataatsimut isiginnittoq tunngavigalugu ingerlatsiumavugut. Piujuaannartitsineq eqqartussallugu paqumigineqanngisaannassaaq, piujuartitsinermi tamatsinnit pigineqarpoq.

Siunissatsinnik kinguaassatsinnillu qulakkeerinninneq tamatumani pineqarpoq nunatullu tunngaviusumik nammineq akisussaaffimmik tigusinermut tunngalluni. Inuit Ataqatigiinnut demokratiimut naalakkersuilluarnermullu tamanna aamma tunngavoq.

Nunarsuarmioqatigiinnut alakkaamasaqarneq

Inuiaqatigiittut imminut napatinneq nunatsinnilu ataatsimoorluarneq avammut nunat tamalaanut alakkaamasaqarluarnissamut tunngaviliilluartuupput. Ukiuni tamani Inuit Ataqatigiit inuit pisinnaatitaaffiisa illersorneqarnissaat, nunatta nunat tamalaat akornanni soqutigisaanik illersuineq akisussaaqataanerlu suliniutigiuarsimavarput. Silap pissusiata allanngoriariartorneranut akiueqataanissamut siuttuunissatsinnut sapiissuseqarsimavugut nunattalu nunatut issittormiuusutut nunallu tamalaat akornanni sunniutilimmik inissisimanitsinnik naqissusiijuarsimalluta.

Taama iliorpugut nunat tamalaat akornanni akisussaaqataaneq najukkami ineriartortitsinissamut aqqutissiusseqataasuummat Nunat tamalaat akornanni peqatigisavut aqqutigalutigit aningaasaleerusussuseqarneq niueqatigiinnermilu periarfissagissaarneq siuarsarneqarput. Nunat tamalaat akornannut alakkaamasaqarnikkut siuariartorneq ineriartornerlu aamma suliarineqartarput.

Nunat tamalaat akornanni inatsisit malillugit inuiattut akuerisaanissarput anguniarsimavarput. Inuiaat namminerisatsinnik kultuureqartugut, oqaaseqartugut nunatsinnillu pisuussutsinnillu erseqqissumik naleqartitaqartugut. Nammineq akisussaaffimmik tigusinissatsinnut aqqutissiuussiuarsimavugut, aqqutissiuussiuassallutalu.

Qujanaq

Inuit Ataqatigiit ukiuni 40-ni aggersuni nangittumik nukittuumik politikkikkut sulinissatsinnut piareersimavugut. Meeqqanik tamanik, inuusuttunik utoqqarnillu isumaginninnermi kialaarnermik qanilaarnermillu suli annertunerusumik suliniuteqarnissatsinnut piareersimavugut inuiaqatigiinnillu nukittuunik siuariartornermik imminullu napatitsisumik ineriartortitsinissamik tunngaviliinissatsinnut piareersimavugut.

Ukiunut 40-nut qaangiuttunut, suleqatigisimasanut suleqataasimasunullu, tapersersuisunut ilungersoqataasimasunullu tamanut qujanaq. Ataqatigiinnitsinnik siunissami suli nukittorsaaqqinnissatsinnut qilanaarpugut.

 

Sara Olsvig

Siulittaasoq

Inuit Ataqatigiit